Kas kraanivett võib juua?

Vastus sõltub sellest, kui kõrgelt te enda tervist hindate. Pigem oleks õigem küsida – kas kraanivett tasub juua?

Kraanivee pikk teekond

Ühelt poolt ei ole vaidluse all, et veepuhastusjaamades vett puhastatakse ja tehakse seda nii, et see vastaks joogiveele riiklikult kehtestatud nõuetele.

Aga asjal on paraku ka teine külg. Selleks, et tsentraalne vesi tarbijani jõuaks ning kraanist meie veeklaasi soliseks, tuleb veel läbida kümneid kilomeetreid veetrasse ning -torusid. Nende trasside ja torustike seisund võib aga piirkonniti olla väga erinev. Ka ühe ja sama piirkonna ühisveevärgi torustik võib lõiguti olla täiesti erinevas seisukorras. Seega võib pikalt teekonnalt meie veeklaasi saabunud kraanivesi olla torustikest kaasa toonud mitmeid soovimatuid kaaslasi. Samuti mõjutab vee kvaliteeti ka selle viibeaeg ühisveevärgi süsteemis.

Tuntud hüdrogeoloog Erna Sepp on oma raamatus “Imeline vesi – elu häll” kirjutanud järgmist: “Oma teekonnal lahustab vesi aeglaselt torusid, puutub kokku nt plii või asbestiga. Magistraaltorudest kaugele jäävates piirkondades on vee liikumine aeglasem, mistõttu rauasisaldus kõrgem. Veetorude ja veejoatusvõrgu armatuuride roostetamise tulemusena satuvad veevärki raskete metallide (Fe, Zn, AL) ühendid ja paljud teised reoained. Arvestades asjaolu, et reostavate ainete spekter on lai ning vesi sisaldab osaliselt ka raskesti eemaldatavaid ühendeid (dioksiine, mikroorganismide eosvorme jms), ei ole tervisliku joogivee probleemi lahendus kergete killast. Pealegi võib osutuda, et mõne keemilise komponendi kõrvaldamine ei olegi tsentraliseeritud korras otstarbekas, sest on kulukas ja nõuab pikka aega” (Erna Sepp, 2012. lk. 112, 113).

Radioaktiivsus ja bakterid

Hiljutises uuringus on avaldatud, et Eesti paistab Euroopas silma oma radioaktiivse joogiveega. Eestis on eriline põhjaveekiht: tarvitame joogiks kambrium-vendi põhjavett, milles on päris palju looduslikult lahustunud raadiumi isotoope. Tegemist on looduslikult esinevate radioaktiivsete elementidega, mis muudavad ka põhjavee looduslikult radioaktiivseks. Kambrium-vendi põhjavett kasutatakse peamiselt Põhja-Eestis, eriti rannikupiirkondades. (Vt lähemalt ERR portaali keskkonnarubriigis 24.05.2022 imunud Sandra Saare artikkel).

Eriti ettevaatlik tasub olla sooja kraaniveega. Nimelt seisneb terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul sooja vee varustuse omapära selles, et teatud tingimustel võib tekkida sade, korrosioon ja biokile ehk limane kiht veetorustiku sisepinnal. Sellises keskkonnas võivad kasvama hakata mitmed kahjulikud bakteriliigid, nagu näiteks Legionella (loe lähemalt siit)

Ebameeldiv kloorilõhn ja -maitse

Tervise seisukohalt laiemas perspektiivis vaadatuna on probleemiks ka see, et kraaniveel on sageli ebameeldiv kloorine lõhn ja maitse. Eriti teravalt on seda tunda just Tallinna kraaniveel. 

Kes sellise veega juba sedavõrd harjunud, et kloori lõhn ja maitse esile ei tule (inimene pidavat ju kõigega harjuma), sel tasub teha üks väike lihtne katse. Vaja läheb ühte tühja klaasi, läheduses olevat tsentaalset veekraani ning värset puhast joogivett (näiteks klaaspudelisse villitud allikavett). Esmalt tuleks klaasi valada värsket puhast joogivett, seda nuusutada ning siis see ära juua. Seejärel tuleks koheselt lasta kraanist klaasi tugevama survega poolleiget kraanivett ning siis seda nuusutada ning maitsta. Olles eelnevalt tundnud ja maitsnud värske puhta vee lõhna (õigemini lõhnatust) ning maitset, peaks nüüd võrdlusena tulema selgesti esile kraanivee tõeline “pale” ja selle tuntavalt tajutav kloori lõhn ning maitse. 

Iseenesest on õige, et veepuhastuseks hädavajalikult kasutatava kloori kogus kranivees on tervisele ohutu. Kuid kas ruttame sellise lõhna ja maitsega vett ikka jooma? Ja kui janu puhul saab loomulikult ohutult selle veega hädapärane vajadus rahuldatud, siis kas tahame sellist ebameeldiva lõhna ja maitsega vett juua ka siis, kui otsest janu ei ole? Juua selleks, et tagada organismi terviklikuks toimimiseks vajalik igapäevane piisav kogus vett. Või on nii, et kraanivee häiriv lõhn ja maitse panevad meid teadlikult või alateadlikult pigem vee joomist vältima? 

Lahendus – pöördosmoosi filtrid

Aga mida siis teha? Kas tassida koju kanistrite ja plokkide viisi pudelivett? Kuigi pudelivesi on kraaniveest tõesti parem, on ka sellel rida miinuseid (peatume neil lähemalt mõnes oma järgnevas blogipostituses). Rääkimata pudelivee mõjust rahakotile ja keskkonnale.

Kõige efektiivsem ja tervislikum ning pikemas persektiivis ka odavaim võimalus on seotada endale koju pöördosmoosi filter. Uuri lähemalt – meie pakutavad kaks kvaliteetset ning innovaatilist otsevooluga pöördosmoosseadet Lätt ja Water Tree eemaldavad kraaniveest kiiresti ja tõhusalt kõik kahjuliku ning lisavad veele maitsvad ja tervislikud mineraalid. 

Tekkis küsimusi? Võta ühendust!