Puurkaevu vee puhastamine ja selleks õige seadme soetamine on paljude kaevuomanike jaoks möödapääsmatu teema.
Et selle protsessiga efektiivselt tegeleda ja mitte raha tuulde loopida, on kõige esmalt vajalik aru saada, millised probleemid veel täpselt esinevad. Veeprobleemid on erinevad ja erinevad on ka nende kõrvaldamiseks kasutatavad veefiltrid ja puhastusseadmed. Seega – puurkaevu vee puhastamine peab alati algama veeprobleemide tuvastamisest.
Puurkaevu veel võib olla korraga mitu probleemi
Paljud kaevuomanikud on hädas veega, kus pole mitte üks või kaks, vaid vahel korraga lausa viis erinevat veeprobleemi. Kui “auväärset” esikolmikut – raud, karedus ja mangaan – üldiselt tuntakse, siis ammoonium ja kõrge oksüdeeritavus on võõramad nimetused. Kuid vaatamata sellele, et neid nime järgi nii laialdaselt ei teata, kõlab nende “nägu” nii mõnelegi kaevuomanikule üsnagi tuttavalt.
Täpse puurkaevu vee kvaliteedi teeb kindlaks vee keemiline analüüs. Kuid samas on edukaks puurkaevu vee puhastamiseks vajalik olla kursis levinumate veeprobleemidega, et osata analüüsi tellimisel ja hiljem veefiltri valimisel õigetele asjadele tähelepanu pöörata ja õigeid küsimusi esitada.
Järgnevalt vaatamegi viit levinumat kaevuvee probleemi lähemalt.
Liigne raud
Puurkaevu vee (nagu tegelikult ka salvkaevu vee) üheks peamiseks probleemiks on liigne rauasisaldus.
Rauase vee tundemärgiks on selle punakaspruun värvus. Kuid kuna raud on kaevuvees lahustunud kujul, võib vesi alguses ka selgena paista. Ent õhuga kokku puutudes vees lahustunud raud oksüdeerub ning moodustab tahked osakesed.
Kui teie puurkaevu veel on üks või mitu järgmist tunnust, võite olla üsna kindel, et teie vesi on rauane:
- vesi on punakaspruuni värvi ja/või sellel on halb maitse
- pesule ja nõudele jäävad punakaspruunid plekid
- Valamutel, vannidel ja duššinurkades on punakad plekid ja “triibud”
- heledad juuksed on omandanud punaks varjundi
Kõrge rauasisaldus aetakse sageli väliste tunnuste põhjal segi vee kõrge oksüdeeritavusega. Alustuseks tasub teha kodus järgmine lihtne katse. Võtta puhas klaas, lasta see vett täis ning jätta veidikeseks seisma. Kui mõne aja pärast on klaasi põhja tekkinud punakaspruun sade, on teie vees liigselt rauda. Kui sadet pole ja vesi klaasis on jätkuvalt kollakat tooni, on veel kõrge oksüdeeritavus (vt allpool). Aga võib ka olla, et klaasi põhjas on nii sade kui veel on jätkuvalt ka kollakas värvus. Siis olete see “õnnelik”, kelle puurkaevu veel on korraga vähemalt kaks probleemi.
Täpse rauasisalduse (nagu ka oksüdeeritavuse taseme) vees määrab kindlaks laboris tehtav vee keemiline analüüs.
Mida rauane vesi halba teeb?
Kuigi teatud koguses on raud inimorganismi toimimiseks hädavajalik, on liigne raud igal juhul kahjulik ja tekitab kehas oksüdatiivset stressi. See on seisund, kus organismis on oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide tasakaal paigast ja ülekaalus on “pahad”. Kui selline olukord on kestev ja püsiv (nagu see pideva rauase vee tarbimisel paraku kipub olema), võib see põhjustada või süvendada mitmesuguseid raskeid haigusi nagu vähk, kardiovaskulaarsed haigused, ateroskleroos, suhkruhaigus, närvisüsteemi kahjustavad haigused (Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi) ning reumatoidartriit.
Liigse raua ohtliku mõju tõttu tervisele on selle sisaldusele joogivees kehtestatud riiklikult piirnorm – 200 µg/l.
Lisaks terviseriskidele kahjustab rauane vesi aga ka kodumasinaid, määrib pesu, kraanikausse ja duššinurki. Samuti kuivatab pestes nahka ning kahjustab juuste, eriti heledate, struktuuri, muutes need elutuks ja kuivaks.
Rauane vesi on soodsaks pinnaseks ka rauabakteritele, kes tekitavad veetorustikesse hallikaspruuni sültja massi (muda), mis põhjustab ummistusi ning rikub kodutehnikat. Lisaks panevad roostes elavad rauabakterid vee haisema. Ainuüksi see on juba oluliseks põhjuseks, miks puurkaevu vee puhastamine tasuks ette võtta.
Kõrge mangaani sisaldus
Tundemärgid, mis viitavad liigsele mangaanile, on mustjaspruunid plekid valamutel, duššinurkades, WC-pottides ja mujal veega kokku puutuvatel pindadel. Samuti pestava pesu värvumine hallikaks.
Mangaan ei põhjusta kõva setet nagu raud, kuid selle tõttu võib hakata vohama mangaanibakter. Selle toimel tekib vette hallikas sade, mis rikub joogivee maitse, või suurema sisalduse korral must kleepuv muda, mis kinnitub torustiku sisepinnale seenetaolise moodustisena. Aeg-ajalt võivad sellised moodustised vooluga kaasa kanduda, muutes vee ajutiselt kasutuskõlbmatuks. Mangaan võib jätta vee pinnale ka musta õlise kelme.
Kuigi ka mangaan on teatud koguses organismile vajalik, tekitab see liigses koguses samuti erinevaid terviseprobleeme (näiteks meestel impotentsuse süvenemine).
Oluline on ka see, et organismis on mangaanil ja raual ühised imendumise ja transportimise teed. See tähendab aga seda, et mida rohkem on kehas rauda, seda väiksem on mangaani imendumine ning vastupidi. Seetõttu põhjustab mangaani liigsus raua kasutamise häireid organismis ja võib viia selleni, et organism ei suuda omastada oma terveks toimimiseks vajalikku kogust rauda.
Nagu raualegi, on ka mangaanile joogivees kehtestatud riiklik piirnorm – selleks on 50 µg/l.
Kare vesi
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Kareda veega kaasnevaks peamiseks probleemiks on katlakivi. Loetelu sellest, mida halba katlakivi teeb, on pikk. Alljärgnevalt vaid mõned peamised katlakiviga kaasnevad probleemid.
Esiteks ladestub katlakivi vett tarbivatesse kodumasinatesse ja süsteemidesse (nt maküttesüsteemid) ning kahjustab neid. Toimemehhanism on põhimõtteliselt sama, nagu inimorganismis veresoonte lupjumisel. Seeläbi väheneb seadmete efektiivsus, mis omakorda suurendab nende töötamisega seotud kulu (eelkõige elektrikulu). Samuti lühendavad katlakivi ladestused kodumasinate ja süsteemide eluiga.
Teiseks suureks murekohaks on, et katlakivine kare vesi jätab pindadele ja pragudesse, vahedesse plekke ning muudab need karedaks. Kare pind on omakorda hea mustuse koguja ning kui sellele lisandub veel niiskus ja soojus, on see ideaalne bakterite kasvulava. Samuti pole katlakivise veega pestud tumedat värvi auto selle omanikule pärast kuivamist just kõige meeliülendavaim vaatepilt.
Vee kareduse ja katlakivi “teenete” nimekirja lisanduvad veel näiteks torude ja kraanikausside ummistused, pesuvahendite toime vähenemine (ja seeläbi selle suurem tarbimine), kohvi ja tee maitseomaduste halvenemine, naha ja juuste liigne kuivatamine. “Ilusa” punktina tuleb siia lõppu lisada ka neerukivid. Seega põhjuseid oma puurkaevu vee puhastamiseks jätkub.
Kõrge oksüdeeritavus
Kõrge oksüdeeritavus tähendab seda, et kaevuvesi sisaldab palju lahustunud orgaanilisi ühendeid. Need ühendid võivad vette sattuda pinnaveest, sadetemetega, heitveest või olla tekkinud bioloogiliste protsesside tulemusena. Tihti on kõrge oksüdeeritavus rabade, jõgede ja järvede lähistel paiknevate puurkaevude veel.
Peamiseks tundemärgiks on vee püsiv kollane toon. Kuigi ka rauane vesi on kollase tooniga, siis kokkupuutes õhuga raud oksüdeerub ning sadestub hiljem põhja (vt. eespool). Kõrge oksüdeeritavusega vesi aga on ja jääb kollaseks.
Ammoonium üle normi
Ammoonium (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi ja vesiniku reageerimisel tekkinud väga ebapüsiv ioon. Ammoonium on sageli põhjavees toimuvate erinevate protsesside vaheprodukt.
Teatud sügavamates põhjavee kihtides on ammooniumi kõrgenenud sisaldus vee looduslik omadus. Samas pinnalähedases põhjavees annab ammooniumi sisaldus tunnistust hiljutisest (inimtekkelisest) reostusest.
Ammoonium vees üksi ei ole kuigi mürgine, aga vesilahuses tekib ammoniaak, mis on üsna toksiline. See mõjub hingamisteedele ärritavalt, tekitades köhimist, ning piisavas koguses ka hingamise seiskumist. Samuti tekitab ammoonium silmadele ärritust ning nahale sattumisel võib olenevalt kogusest tekitada punetust ja põletusi. Alla neelamisel põhjustab kahjustusi seedeelundkonnale.
Tervisele on joogivees sisalduva ammooniumi mõju tavaliselt väike, sest vee kaudu saadav hulk on reeglina väga vähene. Ammooniumi toksikoloogiline mõju avaldub, kui seda manustatakse rohkem kui 200 mg kehakaalu kilogrammi kohta.
Riiklikult kehtestatud piirnormiks ammooniumile joogivees on 0,5 mg/l.
Vee kõrge ammooniumi sisaldusel välised iseloomulikud tunnused puuduvad ja selle teeb kindlaks vaid vee keemiline analüüs.
Kas puurkaevu vee puhastamine on üldse võimalik?
Aga mida siis teha, kui teie puurkaevu veel esinevad mitmed kirjeldatud probleemid, või lausa kõik 5 korraga?
Kas tõepoolest tuleb soetada endale viis erinevat veepuhastusseadet? On ilmne, et enamikel meist pole vahendeid sellise investeeringu jaoks. Ja isegi kui oleks, kuhu need kõik ära mahutada ja kes nende töös hoidmise ja hooldamisega tegeleb.
Või kas tuleb leppida mõnede veeprobleemide püsimisega ning soetada veepuhastusseade vaid kõige pakilisema mure vastu, näiteks rauaeraldusfilter? Ka sellise variandi puhul jääb mõru maik suhu, kuna vaatamata raha väljakäimisele ei ole puurkaevu vesi ju kokkuvõttes ikkagi lõplikult korras, tegu on justkui pooliku lahendusega.
Kokkuvõttes tekib täiesti põhjendatud küsimus – kas täielik puurkaevu vee puhastamine on üldse võimalik?
Lahenduseks on veepuhastussüsteem viis-ühes Multimix
Tegelikult on eelkirjeldatud kahele halvale stsenaariumile lisaks olemas ka kolmas võimalus oma puurkaevu vee puhastamiseks. Selleks on unikaalsed veepuhastussüsteemid viis-ühes Multimix.
Multimix kõrvaldab korraga efektiivselt kaevuvee 5 peamist probleemi:
- raud
- mangaan
- karedus
- oksüdeeritavus
- ammoonium
Multimixi puhul on tegu justkui teie isikliku väikese koduse veepuhastusjaamaga. Selline viis-ühes puurkaevu vee puhastamine toimib tänu spetsiaalsele filtri meediumile. See koosneb kõrge kvaliteediga naturaalsetest ja sünteetilistest koostisosadest. Need on ioonvahetust soosiva ja absorbeeriva iseloomuga. Kokku on filtri meediumis kasutusel viis erinevat materjali, millest igaüks täidab erinevat vee puhastamise funktsiooni:
- Inertne materjal – optimaalse voolu tagamiseks tagasipesul.
- Absorbent – loodusliku orgaanilise aine (oksüdeeritavus) eraldamiseks.
- Absorbent – raua, mangaani ja ammooniumi eraldamiseks.
- Katioonvaik – kaltsiumi ja magneesiumi (karedus) eemaldamiseks.
- Kvartsliiv – optimaalse voolu tagamiseks.
Filtri meedium moodustab automaatselt „mitmekihilise“ jaotuse, milles iga kiht eemaldab kas ühe või mitu toorvees esinevat saasteainet.
Multimixide regeneratsioon on lihtne – sarnaselt traditsioonilistele veepehmendajatele läheb vaja vaid vastuvoolu uhtmist ja soolaga (NaCl) loputust.
Meie sortimendis on kahte liiki veepuhastussüsteeme Multimix. Esiteks tavapärased, eraldi soolapaagiga variandid, mida pakume hetkel kahes erinevas suuruses (lähtuvalt vee tarbimise hulgast). Ning teiseks ühest seadmest koosnev Multimix Cabinet, mis sobib kitsamatesse ruumioludesse.
Artikli autor: Kati Raudsepp
info@pohjavesi.ee
Selle artikli kirjutamisel kasutatud materjalid:
Puurkaevu vee puhastamine ja selleks õige seadme soetamine on paljude kaevuomanike jaoks möödapääsmatu teema.
Et selle protsessiga efektiivselt tegeleda ja mitte raha tuulde loopida, on kõige esmalt vajalik aru saada, millised probleemid veel täpselt esinevad. Veeprobleemid on erinevad ja erinevad on ka nende kõrvaldamiseks kasutatavad veefiltrid ja puhastusseadmed. Seega – puurkaevu vee puhastamine peab alati algama veeprobleemide tuvastamisest.
Puurkaevu veel võib olla korraga mitu probleemi
Paljud kaevuomanikud on hädas veega, kus pole mitte üks või kaks, vaid vahel korraga lausa viis erinevat veeprobleemi. Kui “auväärset” esikolmikut – raud, karedus ja mangaan – üldiselt tuntakse, siis ammoonium ja kõrge oksüdeeritavus on võõramad nimetused. Kuid vaatamata sellele, et neid nime järgi nii laialdaselt ei teata, kõlab nende “nägu” nii mõnelegi kaevuomanikule üsnagi tuttavalt.
Täpse puurkaevu vee kvaliteedi teeb kindlaks vee keemiline analüüs. Kuid samas on edukaks puurkaevu vee puhastamiseks vajalik olla kursis levinumate veeprobleemidega, et osata analüüsi tellimisel ja hiljem veefiltri valimisel õigetele asjadele tähelepanu pöörata ja õigeid küsimusi esitada.
Järgnevalt vaatamegi viit levinumat kaevuvee probleemi lähemalt.
Liigne raud
Puurkaevu vee (nagu tegelikult ka salvkaevu vee) üheks peamiseks probleemiks on liigne rauasisaldus.
Rauase vee tundemärgiks on selle punakaspruun värvus. Kuid kuna raud on kaevuvees lahustunud kujul, võib vesi alguses ka selgena paista. Ent õhuga kokku puutudes vees lahustunud raud oksüdeerub ning moodustab tahked osakesed.
Kui teie puurkaevu veel on üks või mitu järgmist tunnust, võite olla üsna kindel, et teie vesi on rauane:
- vesi on punakaspruuni värvi ja/või sellel on halb maitse
- pesule ja nõudele jäävad punakaspruunid plekid
- Valamutel, vannidel ja duššinurkades on punakad plekid ja “triibud”
- heledad juuksed on omandanud punaks varjundi
Kõrge rauasisaldus aetakse sageli väliste tunnuste põhjal segi vee kõrge oksüdeeritavusega. Alustuseks tasub teha kodus järgmine lihtne katse. Võtta puhas klaas, lasta see vett täis ning jätta veidikeseks seisma. Kui mõne aja pärast on klaasi põhja tekkinud punakaspruun sade, on teie vees liigselt rauda. Kui sadet pole ja vesi klaasis on jätkuvalt kollakat tooni, on veel kõrge oksüdeeritavus (vt allpool). Aga võib ka olla, et klaasi põhjas on nii sade kui veel on jätkuvalt ka kollakas värvus. Siis olete see “õnnelik”, kelle puurkaevu veel on korraga vähemalt kaks probleemi.
Täpse rauasisalduse (nagu ka oksüdeeritavuse taseme) vees määrab kindlaks laboris tehtav vee keemiline analüüs.
Mida rauane vesi halba teeb?
Kuigi teatud koguses on raud inimorganismi toimimiseks hädavajalik, on liigne raud igal juhul kahjulik ja tekitab kehas oksüdatiivset stressi. See on seisund, kus organismis on oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide tasakaal paigast ja ülekaalus on “pahad”. Kui selline olukord on kestev ja püsiv (nagu see pideva rauase vee tarbimisel paraku kipub olema), võib see põhjustada või süvendada mitmesuguseid raskeid haigusi nagu vähk, kardiovaskulaarsed haigused, ateroskleroos, suhkruhaigus, närvisüsteemi kahjustavad haigused (Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi) ning reumatoidartriit.
Liigse raua ohtliku mõju tõttu tervisele on selle sisaldusele joogivees kehtestatud riiklikult piirnorm – 200 µg/l.
Lisaks terviseriskidele kahjustab rauane vesi aga ka kodumasinaid, määrib pesu, kraanikausse ja duššinurki. Samuti kuivatab pestes nahka ning kahjustab juuste, eriti heledate, struktuuri, muutes need elutuks ja kuivaks.
Rauane vesi on soodsaks pinnaseks ka rauabakteritele, kes tekitavad veetorustikesse hallikaspruuni sültja massi (muda), mis põhjustab ummistusi ning rikub kodutehnikat. Lisaks panevad roostes elavad rauabakterid vee haisema. Ainuüksi see on juba oluliseks põhjuseks, miks puurkaevu vee puhastamine tasuks ette võtta.
Kõrge mangaani sisaldus
Tundemärgid, mis viitavad liigsele mangaanile, on mustjaspruunid plekid valamutel, duššinurkades, WC-pottides ja mujal veega kokku puutuvatel pindadel. Samuti pestava pesu värvumine hallikaks.
Mangaan ei põhjusta kõva setet nagu raud, kuid selle tõttu võib hakata vohama mangaanibakter. Selle toimel tekib vette hallikas sade, mis rikub joogivee maitse, või suurema sisalduse korral must kleepuv muda, mis kinnitub torustiku sisepinnale seenetaolise moodustisena. Aeg-ajalt võivad sellised moodustised vooluga kaasa kanduda, muutes vee ajutiselt kasutuskõlbmatuks. Mangaan võib jätta vee pinnale ka musta õlise kelme.
Kuigi ka mangaan on teatud koguses organismile vajalik, tekitab see liigses koguses samuti erinevaid terviseprobleeme (näiteks meestel impotentsuse süvenemine).
Oluline on ka see, et organismis on mangaanil ja raual ühised imendumise ja transportimise teed. See tähendab aga seda, et mida rohkem on kehas rauda, seda väiksem on mangaani imendumine ning vastupidi. Seetõttu põhjustab mangaani liigsus raua kasutamise häireid organismis ja võib viia selleni, et organism ei suuda omastada oma terveks toimimiseks vajalikku kogust rauda.
Nagu raualegi, on ka mangaanile joogivees kehtestatud riiklik piirnorm – selleks on 50 µg/l.
Kare vesi
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Kareda veega kaasnevaks peamiseks probleemiks on katlakivi. Loetelu sellest, mida halba katlakivi teeb, on pikk. Alljärgnevalt vaid mõned peamised katlakiviga kaasnevad probleemid.
Esiteks ladestub katlakivi vett tarbivatesse kodumasinatesse ja süsteemidesse (nt maküttesüsteemid) ning kahjustab neid. Toimemehhanism on põhimõtteliselt sama, nagu inimorganismis veresoonte lupjumisel. Seeläbi väheneb seadmete efektiivsus, mis omakorda suurendab nende töötamisega seotud kulu (eelkõige elektrikulu). Samuti lühendavad katlakivi ladestused kodumasinate ja süsteemide eluiga.
Teiseks suureks murekohaks on, et katlakivine kare vesi jätab pindadele ja pragudesse, vahedesse plekke ning muudab need karedaks. Kare pind on omakorda hea mustuse koguja ning kui sellele lisandub veel niiskus ja soojus, on see ideaalne bakterite kasvulava. Samuti pole katlakivise veega pestud tumedat värvi auto selle omanikule pärast kuivamist just kõige meeliülendavaim vaatepilt.
Vee kareduse ja katlakivi “teenete” nimekirja lisanduvad veel näiteks torude ja kraanikausside ummistused, pesuvahendite toime vähenemine (ja seeläbi selle suurem tarbimine), kohvi ja tee maitseomaduste halvenemine, naha ja juuste liigne kuivatamine. “Ilusa” punktina tuleb siia lõppu lisada ka neerukivid. Seega põhjuseid oma puurkaevu vee puhastamiseks jätkub.
Kõrge oksüdeeritavus
Kõrge oksüdeeritavus tähendab seda, et kaevuvesi sisaldab palju lahustunud orgaanilisi ühendeid. Need ühendid võivad vette sattuda pinnaveest, sadetemetega, heitveest või olla tekkinud bioloogiliste protsesside tulemusena. Tihti on kõrge oksüdeeritavus rabade, jõgede ja järvede lähistel paiknevate puurkaevude veel.
Peamiseks tundemärgiks on vee püsiv kollane toon. Kuigi ka rauane vesi on kollase tooniga, siis kokkupuutes õhuga raud oksüdeerub ning sadestub hiljem põhja (vt. eespool). Kõrge oksüdeeritavusega vesi aga on ja jääb kollaseks.
Ammoonium üle normi
Ammoonium (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi ja vesiniku reageerimisel tekkinud väga ebapüsiv ioon. Ammoonium on sageli põhjavees toimuvate erinevate protsesside vaheprodukt.
Teatud sügavamates põhjavee kihtides on ammooniumi kõrgenenud sisaldus vee looduslik omadus. Samas pinnalähedases põhjavees annab ammooniumi sisaldus tunnistust hiljutisest (inimtekkelisest) reostusest.
Ammoonium vees üksi ei ole kuigi mürgine, aga vesilahuses tekib ammoniaak, mis on üsna toksiline. See mõjub hingamisteedele ärritavalt, tekitades köhimist, ning piisavas koguses ka hingamise seiskumist. Samuti tekitab ammoonium silmadele ärritust ning nahale sattumisel võib olenevalt kogusest tekitada punetust ja põletusi. Alla neelamisel põhjustab kahjustusi seedeelundkonnale.
Tervisele on joogivees sisalduva ammooniumi mõju tavaliselt väike, sest vee kaudu saadav hulk on reeglina väga vähene. Ammooniumi toksikoloogiline mõju avaldub, kui seda manustatakse rohkem kui 200 mg kehakaalu kilogrammi kohta.
Riiklikult kehtestatud piirnormiks ammooniumile joogivees on 0,5 mg/l.
Vee kõrge ammooniumi sisaldusel välised iseloomulikud tunnused puuduvad ja selle teeb kindlaks vaid vee keemiline analüüs.
Kas puurkaevu vee puhastamine on üldse võimalik?
Aga mida siis teha, kui teie puurkaevu veel esinevad mitmed kirjeldatud probleemid, või lausa kõik 5 korraga?
Kas tõepoolest tuleb soetada endale viis erinevat veepuhastusseadet? On ilmne, et enamikel meist pole vahendeid sellise investeeringu jaoks. Ja isegi kui oleks, kuhu need kõik ära mahutada ja kes nende töös hoidmise ja hooldamisega tegeleb.
Või kas tuleb leppida mõnede veeprobleemide püsimisega ning soetada veepuhastusseade vaid kõige pakilisema mure vastu, näiteks rauaeraldusfilter? Ka sellise variandi puhul jääb mõru maik suhu, kuna vaatamata raha väljakäimisele ei ole puurkaevu vesi ju kokkuvõttes ikkagi lõplikult korras, tegu on justkui pooliku lahendusega.
Kokkuvõttes tekib täiesti põhjendatud küsimus – kas täielik puurkaevu vee puhastamine on üldse võimalik?
Lahenduseks on veepuhastussüsteem viis-ühes Multimix
Tegelikult on eelkirjeldatud kahele halvale stsenaariumile lisaks olemas ka kolmas võimalus oma puurkaevu vee puhastamiseks. Selleks on unikaalsed veepuhastussüsteemid viis-ühes Multimix.
Multimix kõrvaldab korraga efektiivselt kaevuvee 5 peamist probleemi:
- raud
- mangaan
- karedus
- oksüdeeritavus
- ammoonium
Multimixi puhul on tegu justkui teie isikliku väikese koduse veepuhastusjaamaga. Selline viis-ühes puurkaevu vee puhastamine toimib tänu spetsiaalsele filtri meediumile. See koosneb kõrge kvaliteediga naturaalsetest ja sünteetilistest koostisosadest. Need on ioonvahetust soosiva ja absorbeeriva iseloomuga. Kokku on filtri meediumis kasutusel viis erinevat materjali, millest igaüks täidab erinevat vee puhastamise funktsiooni:
- Inertne materjal – optimaalse voolu tagamiseks tagasipesul.
- Absorbent – loodusliku orgaanilise aine (oksüdeeritavus) eraldamiseks.
- Absorbent – raua, mangaani ja ammooniumi eraldamiseks.
- Katioonvaik – kaltsiumi ja magneesiumi (karedus) eemaldamiseks.
- Kvartsliiv – optimaalse voolu tagamiseks.
Filtri meedium moodustab automaatselt „mitmekihilise“ jaotuse, milles iga kiht eemaldab kas ühe või mitu toorvees esinevat saasteainet.
Multimixide regeneratsioon on lihtne – sarnaselt traditsioonilistele veepehmendajatele läheb vaja vaid vastuvoolu uhtmist ja soolaga (NaCl) loputust.
Meie sortimendis on kahte liiki veepuhastussüsteeme Multimix. Esiteks tavapärased, eraldi soolapaagiga variandid, mida pakume hetkel kahes erinevas suuruses (lähtuvalt vee tarbimise hulgast). Ning teiseks ühest seadmest koosnev Multimix Cabinet, mis sobib kitsamatesse ruumioludesse.
Artikli autor: Kati Raudsepp
info@pohjavesi.ee
Selle artikli kirjutamisel kasutatud materjalid: