Rauarikas vesi – mis selles halba on?

Eestis on kaevuomanike kõige tavalisemaks probleemiks rauarikas vesi. Kuna raud on üks levunuim element Maa koostises ja seda leidub nii põhja- kui pinnasevees, siis pole ime, et paljudes piirkondades on roostene vesi suureks murekohaks.

Artiklis vaatame, mida halba rauane vesi teeb, millised on märgid, et rauasisaldus vees on kõrge, ning millised on võimalused rauarikka vee puhastamiseks.

Mis rauarikkas vees halba on?

Raud on inimorganismi toimimiseks hädavajalik. See soodustab vereloomet, on asendamatu hemoglobiini tootmises ja teeb palju muudki kasulikku. Organismi rauavaegusega on seotud sellised kurnavad sümptomid nagu pidev väsimus, peavalud, südamekloppimine jms. Seetõttu võib tekkida küsimus, et mis rauarikkas vees siis halba on?

Kuid nagu pea iga asjaga, on ka raua puhul määravaks selle õige kogus organismis. Juba vanarahvas teadis, et ravimi ja mürgi vahe on ainult kogustes. Kui inimene saab tarvitatava vee kaudu pidevalt liiga suures koguses rauda, võib see tekitada tõsiseid terviseprobleeme.

Liigse rauasisaldusega joogivee pidev tarbimine tekitab kehas olulist oksüdatiivset stressi. See on olukord, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal organismis. Lihtsustatuna öeldes on selle seisundi puhul organismis ülekaalus pahad ja kahjustavad tegelased (oksüdatiivsed stressorid). Kui selline olukord on kestev ja püsiv, võib see põhjustada või süvendada mitmesuguseid raskeid haigusi nagu vähk, kardiovaskulaarsed haigused, ateroskleroos, suhkruhaigus, närvisüsteemi kahjustavad haigused (Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi) ning reumatoidartriit.

Lisaks võib raua kestev liigtarbimine põhjustada eelkõige just meestel sellist tervisepobleemi nagu hemokromatoos – see on raua ladestumine oganismis. See seisund on otseselt seotud maksakahjustustega, suhkurtõvega, kasvajatega ning südame- ja veresoonte haigustega.

Liigse raua ohtliku mõju tõttu tervisele on selle sisaldusele joogivees kehtestatud riiklikult piirnorm – 200 µg/l. Sugugi harvad ei ole aga juhud, kus mõnes puurkaevus ületab raua sisaldus vees neid piirnorme lausa kümneid kordi. Oleme oma töös kohanud puurkaevu veeproove, kus raua sisaldus on olnud lausa 8000 µg/l ja isegi üle selle!

Kui rauarikast vett joogiks et tarbi, siis pole ju probleemi?

Eksivad need, kes arvavad, et kui nad kaevuvett joogiks ei tarbi, pole neil rauasest veest probleemi. See on väga lühinägelik arusaam. Rauarikas vesi teeb halba ka siis, kui seda otseselt joogiks ei tarbita!

Alustame kasvõi sellest, et kui rauarikast vett küll otseselt ei juua, kuid kasutatakse toidu valmistamiseks, eraldub sellest organismi väga märkimisväärne kogus rauda.

Lisaks tervisele kahjustab aga roostene vesi ka vara. Rauane vesi määrib ja rikub kõike, millega see kokku puutub – alustades kraanikaussidest ja duššinurkadest ning lõpetades kodutehnika ja vett tarbivate küttesüsteemidega, kuhu raud ladestub.

Samuti määrib rauase veega pesemine pesu, mis juba peale esimest pesukorda omandab punakaspruuni varjundi. Sama probleem on ka juuste pesemisel. See avaldub eriti silmnähtaval ja ekstreemsel kujul just blondide daamide puhul, värvides nende kaunid kiharad oranžikateks, äärmuslikel juhtudel isegi rohekaks. Juuksurite sõnul on seda tooni pea võimatu hilisemalt ka korrigeerida, kuna pesuvees olev raud kinnistub tugevalt juustele ning mõjutab ka edaspidiselt peale kantava juuksevärvi keemilist toimet. Kuigi tumedate juuste puhul pole rauarikka vee “efekt” nii silmatorkav, rikub selline vesi igal juhul juukse struktuuri, muutes need elutuks ja kuivaks.

Veel üheks rauarikka veega kaasnevaks probleemiks on rauabakterid. Siin kehtib nö rusikareegel – mida rauasem on vesi, seda soodsam on keskkond rauabakterite arenguks. Rauarikastes ladestustes toimub rauabakterite paljunemine, mille kiirus sõltub sellest, kui palju on hapnikku ja soojust. Eriti intensiivne protsess algab 30-45 kraadi juures. Sooja vee varustussüsteem on rauabakterite paljunemiseks ideaalne koht. Rauabakterite ladestused tekitavad veetorustikesse hallikaspruuni sültja massi (muda), mis põhjustab ummistusi ning rikub kodutehnikat. Lisaks panevad roostes elavad rauabakterid vee haisema. Sellise veega dušši all käimine, juuste, pesu ja nõude pesemine ning toiduvalmistamine on pehmelt öeldes küll äärmiselt ebameeldiv.

Kuidas tuvastada, et vesi on rauarikas?

Täpse rauasisalduse vees määrab kindlaks laboris tehtav vee keemiline analüüs ja selleks tuleb võtta veeproov. Kuid kui teie veel on üks või mitu järgmist tunnust, võite olla juba üsna kindel, et vesi on rauane:

• vesi on punakaspruuni värvi
• veel on halb maitse
• pesule, nõudele jäävad punakaspruunid plekid
• heledad juuksed on omandanud punaks varjundi

Kahe- ja kolmevalentne raud

Rauda võib esineda vees lahustunud kahevalentsel (Fe2+) või kolmevalentsel (Fe3+) kujul. Kahevalentne raud on peaaegu alati hästi lahustuv. Vesi, mis sisaldab kahevalentset rauda, on värvitu ja läbipaistva välimusega, kuid seismisel värvub ja moodustub punakaspruun sade. Kolmevalentne raud on vees lahustumatus olekus, mis annab veele punaka värvuse ning sadestub. Õhuhapnikuga kokku puutudes oksüdeerub kahevalentne raud kolmevalentseks.

Lihtne kodune katse

Raud on kaevuvees tavaliselt nähtamatul ning lahustunud kujul, mistõttu paistab vesi alguses selgena. Ent õhuga kokku puutudes vees lahustunud raud oksüdeerub ning moodustab tahked osakesed.

Alustuseks tasub teha kodus järgmine lihtne katse. Võtta puhas klaas, lasta see vett täis ning jätta veidikeseks seisma. Kui mõne aja pärast on klaasi põhja tekkinud punakaspruun sade, on teie vees liigselt rauda. Kui aga lisaks sademele on vesi klaasis ka ise kollakas, on lisaks rauale teie veel ka kõrge joogivee oksüdeeritavus.

Kuidas rauarikka vee korda saab?

Rauase vee saab üsna lihtsalt korda rauaeraldaja abil. Rauaeraldajaks (aga ka rauafiltriks, rauaeraldusfiltriks, rauaeraldusseadmeks – heal lapsel mitu nime) nimetatakse spetsiaalselt rauarikkale veele mõeldud veefiltreid.

Kuna turul pakutakse päris suurt hulka ja erineval tehniloogial põhinevaid veefiltreid rauasele veele, on inimesed sageli segaduses, milline neist on parim.

Oleme paljude lahenduste hulgast valinud oma klientidele välja õhuga oksüdeerivad veetöötlusseadmed Oxydizer IQ. Need täiesti keemia- ja soolavabad rauaeraldajad kõrvaldavad korraga efektiivselt kolm peamist kaevuvee probleemi – eraldavad veest liigse raua, mangaani ja vesiniksulfiidi (mädamuna hais).

Rauaeraldajad Oxydixer IQ on väga keskkonnasõbralikud -nende läbipesu vesi on täiesti ohutu septilistele paakidele ja -süsteemidele. Samuti võtavad need vähe ruumi ja neid on lihtne paigaldada ka kitsastesse oludesse.

Artikli autor: Kati Raudsepp
info@pohjavesi.ee