Eestis on laialt levinud probleemiks vee karedus. Käesolevas artiklis vaatame, millest vee karedus sõltub, millised on selle liigid ning kuidas erinevates vee kareduse näitajates orienteeruda. Kuigi kare vesi tekitab palju halba, saab õige seadme abil vee kerge vaevaga korda. Artikli lõpust leiategi info selle kohta, milliseid abinõusid vee kareduse probleemile meie ettevõte pakub.
Millest vee karedus sõltub?
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad.
Kaltsiumi- ja magneesiumisoolade esinemine looduslikus vees on tingitud peamiselt kivimite (lubjakivi, kips, dolomiit) lagunemisest. Kui sademed puutuvad kokku kivimites ja setetes sisalduvate mineraalidega, siis need sõltuvalt oma omadustest kas vähemal või rohkemal määral lahustuvad.
Eestis on laialt levinud paekivi selle erinevates vormides (dolomiit, lubjakivi). Paekivi on karbonaatkivi, millel on üsna head lahustuvusomadused (erinevalt näiteks liivakivi peamisest mineraalist kvartsist). Samuti leidub karbonaatseid mineraale meil laialt ka muldades ja setetes. Selle kõige tulemusena sisaldab Eesti pinna- ja põhjavesi sageli palju lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi, millest ongi tingitud vee karedus.
Vee üldkaredus
Veeproovidest võib sageli kohata sellist mõistet nagu vee üldkaredus. Mis see endast kujutab?
Eristatakse kahte liiki vee karedust:
- Karbonaatne ehk mööduv karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi – ja magneesiumiühendite esinemisest. Selline karedus kaob vee keetmisel – vesi muutub pehmemaks.
- Mittekarbonaatne ehk jääv karedus, mis on põhjustatud kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi ja kaltsiumiioone. Selline karedus vee kuumutamisel ei kao. Näiteks võib maapinnale sadanud vesi olla kokku puutunud kipsiga ja selle lahustumisel on vette läinud kaltsiumi ja sulfaat ioonid.
Vee üldkaredus on aga termin, millega tähistatakse nende kahe vee kareduse liigi kogusummat.
Kust vee kareduse kohta teavet saab?
Puurkaevude omanikel on vee karedus määratud puurkaevu passis. Üsna sageli ongi see välja toodud real “vee üldkaredus”.
Ühisveevärgi vee tarbijad peaksid teavet vee kareduse kohta saama vee-ettevõtjalt. Sageli on vastav teave ära toodud nende kodulehel.
Aga üheks heaks ja lihtsaks indikaatoriks on mõistlik kõige esmalt vaadata enda veekeetjasse. Kui ca kuu möödudes pärast uue kannu soetamist või töös oleva kannu puhastamist on kannu põhja kogunenud katlakivi, siis on teie vesi tõenäoliselt üsna kare. Kare vesi põhjustab katlakivi. Kui katlakivi on olemas juba ühes kodumasinas, võib olla üsnagi kindel, et see on ladestunud ka teistesse vett tarbivatesse seadmetesse ja tekitab nii nendes kui mujal palju probleeme.
Erinevad vee kareduse klassifikatsioonid
Vee kareduse klassifikatsioone on mitmeid. Üks levinumaid on näiteks selline (mg-ekv/l):
| Pehme | 0…1 mg-ekv/l |
| Mõõdukalt pehme | 1…2 mg-ekv/l |
| Nõrgalt kare | 2…3 mg-ekv/l |
| Mõõdukalt kare | 3…4 mg-ekv/l |
| Kare | 4…6 mg-ekv/l |
| Väga kare | > 6 mg-ekv/l |
Seejuures ühik mg-ekv/l tähendab kaltsiumi puhul 20 mg/l ja magneesiumi puhul 12 mg/l. Näiteks kui vees on 120 mg/l kaltsiumi ja 12 mg/l magneesiumi, siis on karedus 7 mg-ekv/l ja vesi on väga kare.
Erinevad vee kareduse klassifikatsioonid
Vee kareduse klassifikatsioone on mitmeid. Üks levinumaid on näiteks selline (mg-ekv/l):
| Pehme |
| 0…1 mg-ekv/l |
| Mõõdukalt pehme |
| 1…2 mg-ekv/l |
| Nõrgalt kare |
| 2…3 mg-ekv/l |
| Mõõdukalt kare |
| 3…4 mg-ekv/l |
| Kare |
| 4…6 mg-ekv/l |
| Väga kare |
| > 6 mg-ekv/l |
Seejuures ühik mg-ekv/l tähendab kaltsiumi puhul 20 mg/l ja magneesiumi puhul 12 mg/l. Näiteks kui vees on 120 mg/l kaltsiumi ja 12 mg/l magneesiumi, siis on karedus 7 mg-ekv/l ja vesi on väga kare.
Vee kareduse erinevad mõõtühikud
Maailmas on kasutusel mitmeid vee kareduse mõõtühikuid. Nende omavaheline suhe on toodud järgnevas tabelis:
| Ühik | mg/l Ca | mg-ekv/l | mmol/l | °DH (GER) | °Clark (UK) | F kraad (FRA) | ppm (USA) |
| 1 mg/l Ca | 1 | 0,05 | 0,025 | 0,14 | 0,175 | 0,25 | 2,5 |
| 1 mg-ekv/l | 20 | 1 | 0,5 | 2,8 | 3,5 | 5 | 50 |
| 1 mmol/l | 40 | 2 | 1 | 5,61 | 7,02 | 10 | 100 |
| 1 °DH (GER) | 7,14 | 0,357 | 0,178 | 1 | 1,25 | 1,78 | 17,8 |
| 1 °Clark (UK) | 5,72 | 0,286 | 0,143 | 0,80 | 1 | 1,43 | 14,3 |
| 1 F kraad (FRA) | 4 | 0,2 | 0,1 | 0,56 | 0,70 | 1 | 10 |
| 1 ppm (USA) | 0,40 | 0,02 | 0,01 | 0,056 | 0,070 | 0,1 | 1 |
| Saksa | 1 saksa kareduse kraad (1° DH) on karedus, mille põhjustab kaltsiumoksiid kontsentratsiooniga 10 mg/l (0,143 mmol/l) |
| UK | 1 UK kareduse kraad (1° Clark) on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 14.3 mg/l (0.143 mmol/l) |
| Pranstuse | 1 prantsuse kareduse kraad on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 10 mg/l (0.1 mmol/l) |
| USA | 1 USA kareduse kraad on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 1ppm (1 mg/l, 0.01 mmol/l) |
Vee kareduse erinevad mõõtühikud
Maailmas on kasutusel mitmeid vee kareduse mõõtühikuid. Nende omavaheline suhe on toodud järgnevas tabelis:
(Kõigi tabeli tulpade vaatamiseks kerige ekraanil paremale ja vasakule!)
| Ühik | mg/l Ca | mg-ekv/l | mmol/l | °DH (GER) | °Clark (UK) | F kraad (FRA) | ppm (USA) |
| 1 mg/l Ca | 1 | 0,05 | 0,025 | 0,14 | 0,175 | 0,25 | 2,5 |
| 1 mg-ekv/l | 20 | 1 | 0,5 | 2,8 | 3,5 | 5 | 50 |
| 1 mmol/l | 40 | 2 | 1 | 5,61 | 7,02 | 10 | 100 |
| 1 °DH (GER) | 7,14 | 0,357 | 0,178 | 1 | 1,25 | 1,78 | 17,8 |
| 1 °Clark (UK) | 5,72 | 0,286 | 0,143 | 0,80 | 1 | 1,43 | 14,3 |
| 1 F kraad (FRA) | 4 | 0,2 | 0,1 | 0,56 | 0,70 | 1 | 10 |
| 1 ppm (USA) | 0,40 | 0,02 | 0,01 | 0,056 | 0,070 | 0,1 | 1 |
| Saksa |
| 1 saksa kareduse kraad (1° DH) on karedus, mille põhjustab kaltsiumoksiid kontsentratsiooniga 10 mg/l (0,143 mmol/l) |
| UK |
| 1 UK kareduse kraad (1° Clark) on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 14.3 mg/l (0.143 mmol/l) |
| Prantsuse |
| 1 prantsuse kareduse kraad on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 10 mg/l (0.1 mmol/l) |
| USA |
| 1 USA kareduse kraad on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 1ppm (1 mg/l, 0.01 mmol/l) |
Kareda vee kahjulikud mõjud
Vee karedusega kaasnevaks peamiseks probleemiks on katlakivi. Loetelu sellest, mida halba katlakivi teeb, on pikk. Alljärgnevalt vaid mõned peamised katlakiviga kaasnevad probleemid.
Esiteks ladestub katlakivi vett tarbivatesse kodumasinatesse ja süsteemidesse (nt maküttesüsteemid) ning kahjustab neid. Seeläbi väheneb seadmete efektiivsus, mis omakorda suurendab nende töötamisega seotud kulu (eelkõige elektrikulu). Katlakivi ladestused lühendavad ka kodumasinate ja süsteemide eluiga.
Teiseks suureks murekohaks on, et katlakivine kare vesi jätab pindadele ja pragudesse, vahedesse plekke ning muudab need karedaks. Kare pind on omakorda hea mustuse koguja ning kui sellele lisandub veel niiskus ja soojus, on see ideaalne bakterite kasvulava.
Vee kareduse ja katlakivi “teenete” nimekirijaga võiks veel pikealt jätkata. Alustades torude ja kraanikausside ummistustest, pesuvahendite toime vähendamisest, kohvi ja tee maitseomaduste halvenemisest ning lõpetades naha ja juuste liigse kuivatamise ning neerukividega.
Kõike eeltoodut arvestades on vee suur karedus üsna kulukas “luksus” ja selle mõju rahakotile, rääkimata tervisest, on muljetavaldav.
Vee kareduse vastu on abi
Kuigi vee karedus ja katlakivi on tõsiseks peavaluks, on selle vastu tõhus abi kareda vee filtrite näol olemas. Pakume neid kahel erineval tehnoloogial põhinevaid:
Artikli autor: Kati Raudsepp
info@pohjavesi.ee
Selle artikli kirjutamisel kasutatud materjalid:
Selle artikli kirjutamisel kasutatud materjalid: