Sammsammulised juhised, kuidas oma kaevuvesi korda saada (2/4)

Esimene samm: veeprobleemi kindlaksmääramine

Jätkame oma postituste sarja, mis annab ülevaate, kuidas kaevuvesi puhtaks saada. Täna vaatame lähemalt kogu protsessi esimest sammu – uurime, millised on levinumad kaevuvee probleemid ja kuidas oma vee täpne seisukord kindlaks teha. Eelmise sama sarja postitusega saab tutvuda SIIT

Nagu elus ikka, on selleks, et leida lahendus, vaja esmalt täpselt kindlaks määrata probleemi olemus. Sisuliselt võib tuua paralleeli meditsiiniga – ükski arst ei määra ravi enne, kui ta on pannud haigusele diagnoosi. Samamoodi on selleks, et vesi korda saada, vaja esmalt tuvastada, millised probleemid Sinu kaevuveel täpselt on. 

Levinuimad kaevuvee probleemid

Kõige sagedasemaks probleemiks on liigse raua ja/või mangaani sisaldus kaevuvees. Raud ja mangaan kaevuvees tavaliselt nähtamatul ning lahustunud kujul, mistõttu paistab vesi alguses selgena. Ent õhuga kokku puutudes vees lahustunud raud ja mangaan oksüdeeruvad ning moodustuvad tahked osakesed.

Kui teie pesu ja valamud on määrdunud punakaspruuniks (raud) või mustjaspruuniks (mangaan), võite olla enam kui kindlad, et teie kaevuvesi sisaldab neid elemente liigsel hulgal. Sellest, kuidas liigne raud mõjub tervisele, saab lugeda SIIT

Alustuseks tasub teha kodus järgmine lihtne katse. Võtta puhas klaas ja lasta see vett täis ning jätta veidikeseks seisma. Kui mõne aja pärast on klaasi põhja tekkinud punakaspruun sade, on teie vees liigselt rauda. Kui aga lisaks sademele on vesi klaasis ka ise kollakas, on lisaks rauale teie veel ka kõrge oksüdeeritavus ehk teisisõnu teie vesi sisaldab palju lahustunud orgaanilisi ühendeid. Need ühendid võivad vette sattuda pinnaveest, sadetemetega, heitveest või olla tekkinud bioloogiliste protsesside tulemusena. Sageli on kõrge oksüdeeritavus rabade, jõgede ja järvede lähistel paiknevate puurkaevude veel. 

Veel üheks levinud kaevuvee probleem on vesiniksulfiid –  so gaas, mis esineb looduslikult põhjavees. Seda tekitavad orgaanilise aine lagunemine ja väävlit lagundavad bakterid. Selle tundemärkideks on vee ebameeldiv “mädamuna” lõhn ja maitse.

Lisaks eelnevale on üks väga tüütu propleem ka vee karedus, kuna selle tulemusena ladestub kõikidesse veega kokkupuutuvatesse kohtadesse katlakivi. Looduslik vesi ei ole kunagi puhas H2O, vaid sisaldab hulganisti erinevaid soolasid. Mida rohkem neid vees on, seda karedama veega on tegemist. 

Vesi võib sisaldada ka kahjulikke mikroorganisme ja baktereid (kõige tuntumad neist on coli-laadsed bakterid). See võib eriti ohustada neid majapidamisi, mille läheduses asuvad laudad, kanalad, kuivkäimlad. Lisaks on Eestis suurenenud radooniohuga piirkondi, eriti põhjarannik.

Vee täpse seisukorra tuvastab veenalüüs

Nagu arst laseb sageli enne diagnoosi panekut ja ravi määramist teha patsiendi vereproovi, nõnda on ka veega – selle täpse seisukorra tuvastab vee analüüs. 

Paljud inimesed ei tea, et kui nende puurkaev on nö ametlik, on see kantud pruurkaevude registrisse, kus on kergesti leitav ka selle puurkaevu veeanalüüs. Antud register (VEKA) on leitav SIIT

VEKA veebileht töötab ning puurkaevude infot on võimalik otsida ilma sisse logimata – tegemist on avaliku registriga. Kui teie puurkaev kinnistu nime järgi välja ei tule, tasub panna otsingusse küla nimi. Seejärel tuleb avanevas loetelus otsida välja enda kinnistu nime järgi oma puurkaev ning avada selle puurkaevu andmed, klõpsates vasakpoolses esimeses veerus olevale aktiivsele sinisele numbrile. 

Olemasolevates veeanalüüsi tulemustes tasuks tähelepanu pöörata järgmistele näitajatele ning võrrelda enda vee andmeid neile näitajatele kehtestatud piirsisaldustega: 

• Raud- piirsisaldus joogivees on 200 µg/l.
• Mangaan – piirsisaldus joogivees on 50 µg/l;
• Ammoonium – piirsisaldus joogivees 0,5 mg/l;
• Põhjavee oksüdeeritavus – piirsisaldus joogivees 5,0 mg/l O₂
•  Põhjavee üldkaredus – siin piirsisaldust kehtestaud ei ole, kuid tähele tasub panna, et kui näitaja on üle 4,5 mgekv/l, on tegemist juba kareda veega ning mida kõrgem näitaja, seda karedam vesi.

Kindlasti tasub VEKA-s veeanalüüsi tulemustega tutvudes tähele panna ka seda, millisest ajast andmed pärinevad. Vesi on pidevas muutumises ja liikumises ning seetõttu teiseneb ka vees sisalduvate keelimiste elementide ja ühendite koosseis pidevalt. Kui veeanalüüsi tulemused on juba paari aasta vanused, tasub kindlasti tellida uus analüüs.

Veeanalüüse teostavad näiteks kõik Terviseameti laborid, kelle konkatid ja vastuvõtuajad leiab SIIT . Veeanalüüside võtmise juhised ja laborite hinnakirja leiab SIIT

Tellitavad veenalüüsid jagunevad laias laastus kaheks. Õige veepuhastusseadme valikuks vajalik on kindlasti vee keemiline analüüs. Peamiselt on vajalik ära määrata järgmised näitajad: raud, mangaan, ammoonium, oksüdeeritavus, üldkaredus. Kui teil on kahtlusi, et teie vees võib olla ka kajulikke baktereid, tuleb lisaks tellida ka vee mikrobioloogiline analüüs. 

Veeproovi võite võtta ise või tellida selleks Terviseameti atesteeritud proovivõtja. Teatud juhtudel on proovivõtja tellimine kohustuslik. Kuid enda tarbeks ja sobiva veepuhastusseadme valikuks piisab täiesti enda poolt võetud veeproovist. Seejuures tuleb tähele panna, et enda tarbeks võetava vee keemilise analüüsi võite võtta ka enda taarasse – puhtasse plastikust joogipudelisse. Kuid vee mikrobioloogiliseks analüüsiks on kohustuslik kasutada Terviseameti laborist saadavat steriilset taarat. Mõlema veeproovi võtmisel tuleb taara täita veega ääretasa ning sulgeda koheselt korgiga. Võetud veeproov tuleks toimetada laborisse esimesel võimalusel. Veenalüüsi vastused valmivad keskmiselt ühe nädala jooksul. 

Järgmises postituses vaatleme, kuidas tuvastatud veeprobleemi alusel valida sobiv veepuhastussede. Loe seda postitust SIIT

Tekkis küsimusi? Võta ühendust!