Radionukleiidide eemaldamine veest

Radoon tekib looduses uraani radioaktiivsel lagunemisel. Radoon on looduslik lõhnatu, värvitu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mida leidub pea igal pool Eesti pinnases. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi, eelkõige Põhja-Eestis ja kambrium-vendi põhjaveekihi korral, mõningal määral ka ordoviitsium-kambriumi veeladestute veel. Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka.

Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni. Kõrge radooniriskiga alasid leidub ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva, Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult ka mujal Eestis.

Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustajana. Uuringute andmete põhjal on leitud, et kõrgendatud ja kõrge radooni sisaldus soodustab samuti luukoe hõrenemist, valgeveresust jt. terviseprobleeme.

Raadium esineb uraani ja tooriumiisotoopide lagunemissaadustes. Raadiumi peamise isotoobi raadium-226 radioaktiivne poolestusaeg on 1600 aastat ja see on alfakiirgur. Raadiumit leidub põhjavees peamiselt Põhja-Eestis ja kambrium-vendi ja ka ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihi korral. Radionukliidid pääsevad põhjaveelademesse ümbritsevatest pinnasekihtidest, nt oobolusliivakivist ja diktüoneemakildast. Oma radioaktiivse toime tõttu põhjustavad radionukleiidid tõsist terviseriski.

Eestis kehtiva kiirgusseaduse alusel ei tohi elaniku kiirituse efektiivdoos ületada 0,1 mSv aastas. Efektiivdoos arvutatakse vees leiduvate radionukleiidide sisalduse põhjal, neist olulisemad on raadiumi isotoobid Ra 226 ja Ra 228.

Radioaktiivsete ainete sisaldust joogivees saab Eestis määrata TÜ katsekoja tuumaspektroskoopia laboris ja Keskkonnaameti Kiirguskeskuse laboris.

Radionukleiidide taset on võimalik joogivees vähendada pöördosmoosseadmega.